V�tteplats

Kuri loom Gazzag

J�reldades viimasel ajal minuni j�udnud kutsete hulgast, on paljud endised ja praegused Orkutlased liitunud veel �he analoogse sotsiaalv�rgustiku Gazzagiga.
Inimesed, olge palun ettevaatlikud!

Gazzagi registreerumise k�igus pakutakse v�imalust "importida oma Orkuti kontaktid". Selleks tuleb sisestada oma kasutajanimi ja parool. Hoolimata pidevast hoiatust��st ajakirjanduses ja raadios-teles paistab, et inimesed ei �pi mitte v�himatki. Kuidas saab kellelgi �ldse p�he tulla m�te n�ustuda oma orkuti (ja gmaili) parooli sisestamisega v��ral veebilehel?! Et kui on suur ja v�rviline, siis on j�relikult usaldusv��rne? Ei ole!

Sellesama registreerimise k�igus saadetakse k�igile sinu orkutis�prade e-mailile kutse liituda Gazzagiga. Juskui oleks see kutse tulnud sinu enda k�est. Justkui oleksid sina kedagi kutsuda tahtnud. E-mailiaadresside selline kogumine ja kasutamine ilma omaniku n�usolekuga on kuritahtlik.

Kui keegi soovib oma ekskallimaile v�i �lemusile m�tlematult kohatut sp�mmi saata ja oma marki t�is teha, siis laske k�ia! �lej��nutel aga soovitan hoida Gazzagist eemale. Juba liitunuil ei teeks paha vahetada �ra oma Orkuti/Gmaili parool.

PS - uudishimulikele olgu �eldud, et Gazzagis pole midagi maru erilist v�i huvitavat. T�pselt samasugune lehek�lg, nagu Friendster, MySpace, Orkut vpt.

Lisa v�ite lugeda siit...

Kolm sotti

Ilmunud on esimesed "�rritajad" kevadel linastuvast s�dantkosutavast filmit�kist p��lkirjaga 300. Film r��gib 380 eKr toimunud Termop��lide lahingust, elust, �nnest ja armastusest. Filmi taust on t�ies mahus renderdatud arvutiga (vrd Sin City), pakub silma- ja k�rvailu ning t�otab saada �heks suurep�rase eepiliseks elamuseks.
Kolmesotiooperi esimene ametlik treiler:

Arvuti k�seb, poob ja laseb

Hiinlased on valmis saanud kavala arvutiprogrammiga, mida kohtunikel tuleb hakata kasutama enam kui saja erineva raskusastmega kurit�� karistuse m��ramisel. "Penalty calculator" oskab pakkuda v�lja soovitatavaid karistusi nii m�rva kui riigireetmise puhul, arvestada leevandavate v�i raskendavate asjaoludega. Kaheaastase testperioodi jooksul on arvutiprogrammi kaasabil kohaldet erinevaid nuhtlusi juba enam kui 1500 korral ning suure t�en�osusega v�etakse asi varsti kasutusse k�igis kohtumajades �le suure kollase riigi.

P��miselt n�hakse programmi kui abivahendit v�itlemaks kohtunike �le�ldise korruptsiooni ja lollusega.

P�hjalikumalt kirjutab [Daily Mail]

Rohkem alkoholi -> suurem palk

Ajakirjas Journal of Labor Research ilmunud uuringu kohaselt teenivad alkoholis�brad 10-14% rohkem kui t�ielikud karsklased. Ka harvem ja tagasihoidlikum napsitamine seltskonnas parandab sissetulekut juba 7% v�rra. Seltskondlik joomine = seltskondliku "kapitali" kogumine.

Niiet v�iks koos pisut lonti t�ristada ehk?

Pikem artikkel leitav [physorg.com] lehek�ljelt.

P�rgusse!

Dante's Inferno testi p�hjal on Tafkale m��ratud p�rgu kaheksas tase - the Eigth Level of Hell - the Malebolge!

Many and varied sinners suffer eternally in the multi-leveled Malebolge, an ampitheatre-shapped pit of despair Wholly of stone and of an iron colour: Those guilty of fraudulence and malice; the seducers and pimps, who are whipped by horned demons; the hypocrites, who struggle to walk in lead-lined cloaks; the barraters, who are ducked in boiling pitch by demons known as the Malebranche. The simonists, wedged into stone holes, and whose feet are licked by flames, kick and writhe desperately. The magicians, diviners, fortune tellers, and panderers are all here, as are the thieves. Some wallow in human excrement. Serpents writhe and wrap around men, sometimes fusing into each other. Bodies are torn apart. When you arrive, you will want to put your hands over your ears because of the lamentations of the sinners here, who are afflicted with scabs like leprosy, and lay sick on the ground, furiously scratching their skin off with their nails. Indeed, justice divine doth smite them with its hammer.

Here is how you matched up against all the levels:

Level	Score
Purgatory (Repenting Believers)	Very Low
Level 1 - Limbo (Virtuous Non-Believers)	Very Low
Level 2 (Lustful)	Very High
Level 3 (Gluttonous)	High
Level 4 (Prodigal and Avaricious)	Low
Level 5 (Wrathful and Gloomy)	Low
Level 6 - The City of Dis (Heretics)	Moderate
Level 7 (Violent)	High
Level 8- the Malebolge (Fraudulent, Malicious, Panderers)	Very High
Level 9 - Cocytus (Treacherous)	High

Soorita sinagi Dante Inferno Hell Test ja paranda meelt... v�i pead.

Kurat ja p�rgu ja kiilakas naine... ma ei ole �ldse ju niiii paha

rahulikke mune!

Tere, telemast

V�tteplatsi foorumisse sai �les �petus, kuidas muuta �ra kolesinine Tervitus/Welcome screen.
Asendage see isikup�rase teemaga ja n�idake arvutile, kelle jalas sokid �igupoolest teie majas on.
Neljas�naga - uurige, kui on huvi :)

Linnugripi KKK

K�ik, mida sa oled tahtnud linnugripi kohta k�sida, aga pole julgenud... v�i pole ema sulle vastata osanud. Sotsiaalministeerium ja Tervisekaitseinspektsioon on �llitanud kenakese kokkuv�tte linnugripi nakatumise v�imalustest ja vastavatest ohutusn�uetest. Palun p�he �ppida!
(Materjal on koostatud seisuga 23.02.2006)

Appdeit: Linnugripi tekitaja inimestele ohtlik mutatsioon (A-H5N1) on �nnestunud p��da pildile:

Linnugripp

Mis on linnugripp?

Linnugripp, mille p�hjustajaks on viirust�vi A/H5N1, on lindude jaoks eriti nakkav, �gedalt kulgev ja ravimatu haigus, millega kaasneb lindude massiline haigestumine ja suremus.
Linnugripp ohustab eelk�ige linde, kuid sellesse v�ivad nakatuda ka inimesed. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on 2006. aasta alguse seisuga inimestel registreeritud linnugripijuhte seitsmes riigis: Vietnamis, Tais, Indoneesias, Hiinas, Kambodžas, T�rgis ja Iraagis. Kokku on haigestunud �le 160 inimese, neist �le 90 on surnud. Ka inimeste jaoks on linnugripp raske nakkushaigus, mis v�ib l�ppeda surmaga.
(V�rsked andmed vt www.tervisekaitse.ee.)

Miks linnugripp on inimestele ohtlik?

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on viimase kaheksa aastaga linnugripi viirust�ved muutunud tunduvalt agressiivsemaks, nii et nad ei piirdu ainult lindude ja loomade nakatamisega, vaid on hakanud ohustama ka inimesi.

Kas k�ik linnugripiviirused on inimestele ohtlikud?

Inimestele on k�ige ohtlikum H5N1, kuid haigust v�ivad tekitada ka H7N2, H9N2 ja H7N7 viiruse alamt��bid. Kuid vaatamata sellele, missugune gripiviirus nakatab linde, tuleb haiguse levikule kiiresti piir panna, sest ka madala ohuga gripiviirused v�ivad muutuda inimestele ohtlikeks.

Kuidas linnugripp levib?

Linnugripiviiruse kandjaks ja levitajaks looduses on veelinnud, kellelt v�ivad nakkuse saada kodu- ja muud metslinnud. Kodulindudest haigestuvad esmajoones samuti veelinnud (haned, pardid), kuid ka kanad, kalkunid, faasanid jne. R�ndlindudega v�ib haigus levida pikkade vahemaade taha.
Haigustekitaja levib eelk�ige haige linnu kaudu. Ka inimeste nakatumine linnugrippi on senistel andmetel toimunud (tihedal) kokkupuutel haigestunud lindude ja nende eritistega. Kuid pole v�listatud v�imalus, et piiratud ulatuses v�ib k�rgelt patogeenne ehk v�ga nakkav ja suure h�vitusv�imega linnugripi viirus A/H5N1 levida ka inimeselt inimesele. Ametlikku kinnitust sellele veel pole.
Veterinaaride andmetel Eestis praegu linnugrippi ei esine, seega ei ole siin v�imalik lindudelt seda nakkust saada.

Kas linnugrippi v�ib nakatuda reisil olles?

Nakatumise oht on olemas juhul, kui reisitakse linnugripi ohtlikku piirkonda. Tervisekaitseinspektsioon soovitab:
• Tungiva vajaduseta mitte k�lastada piirkondi, kus seda haigust esineb.
• Enne reisi tutvuda Maailma Terviseorganisatsiooni kodulehega, mis kajastab operatiivselt olukorda nakkusohtlikes piirkondades. (Vastav teave on olemas ka Tervisekaitseinspektsiooni koduk�ljel rubriigis “Reisimine ja tervis”.)
• Riskipiirkonnas viibides j�lgida kohalike v�imude juhiseid ja neid t�ita.
• Mitte k�lastada linnu/loomaturge ja -farme ning hoiduda kokkupuutest kodu- ja metslindudega. Eestisse tagasisaabumisel ei ole riskipiirkonnast tulnud isikutel lubatud siseneda loomakasvatushoonetesse- ja rajatistesse enne 48 tunni m��dumist Eestisse saabumisest.
• Inimeste jaoks v�ivad ohtlikuks osutuda ka kohad, kus on viibinud nakatunud linnud, sest linnugripi tekitaja s�ilib keskkonnas kaua, n�iteks s�nnikus kolm kuud, jahedas vees kuu aega.
• Esmaseks nakatumise v�ltimise meetmeks on h�gieenin�uetest kinnipidamine. Tuleb pesta tihti k�si, juua vaid ohutut (pudeli- v�i keedetud) vett, s��miseks valida kuumt��deldud linnuliha, mune jne.
• On soovitatav v�hemalt kaks n�dalat enne riskipiirkonda s�itu vaktsineerida end sesoonse gripi vastu. Linnugripi vastu see k�ll ei kaitse, kuid vaktsineerimine v�ldib organismis uue, ohtliku viiruset�ve tekkimise juhul, kui inimene peaks korraga nakatuma nii tava- kui ka linnugripi viirusega.

Kas linnugrippi v�ib nakatuda ka nii, et astud n�iteks linnu v�ljaheitesse v�i puutud muudmoodi kokku saastunud jalan�u v�i vaibaga?

Haige linnu eritistest nakatumine on v�imalik, n�iteks vaibale v�i maapinnale sattunud v�ljaheide kuivab ja v�ib tolmuga kanduda hingamisteedesse. Seep�rast ei soovitata (eriti lastel, kes on ninaga ohule l�hemal) viibida lindude toitmis- ja elukohtades. Lapsi tuleb ka hoiatada, et nad ei puudutaks haigeid v�i surnud linde.
Kui tuppa tulles on jalan�ud saastunud, siis tuleb need korralikult puhastada ja p�rast seda ka k�ed hoolega puhtaks pesta. K�te seebiga pesemine aitab lahti saada ka paljudest teistest haigustekitajatest.

Kas nakkuse v�ib saada ka linnulihast, munadest, sulgedest?

Kokkupuutel haigestunud linnu kuumutamata liha, munade v�i sulgedega v�ib nakatuda linnugrippi.

Kuidas linnugripiviirus h�vib?

Linnugripi viirus s�ilib kaua eluj�ulisena just madalal temperatuuril. Lindude v�ljaheidetes v�ib viirus temperatuuril 4�C p�sida nakatumisv�imelisena v�hemalt 35 p�eva, 37�C juures aga kuus p�eva. K�rgetel temperatuuridel viirus h�vib, n�iteks 60�C juures 30 minutiga ning 75�C juures m�ne minutiga. Seega muudab liha ja mune ohutuks kuumutamine.
Viirus on tundlik ka enamlevinud desinfitseerivate vahendite suhtes nagu kloriidi�hendid, formaliin, seebikivi jne.

Missugused on linnugripi haigusn�hud inimesel?

Need on t��pilised gripin�hud:
• j�rsk enesetunde halvenemine koos k�rge palavikuga (alates 38 kraadist),
• pea-, lihas- ja kurguvalu,
• k�ha ja nohu, hingamisraskused,
• silma sidekesta p�letik.
• Raskem haigusega kaasnev t�sistus on kopsup�letik, mis v�ib esile kutsuda hingamispuudulikkuse, kuid esineda v�ivad ka s�dame-, lihas- ja keskn�rvis�steemi kahjustused.

Kas linnugrippi inimesel saab ravida?

�he meetmena on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitanud neuraminidaasi p�rsssijate r�hma kuuluvate viirusevastaste retseptiravimite (oseltamiviri ja zanamiviri) manustamist.
Arvestades, et linnugrippi on diagnoositud ja ravitud v�ikesel arvul haigetel, on andmed v�ga piiratud ja tavap�raseid kliiniliste uuringute andmeid nende ravimite toime ja ohutuse kohta selle t�ve puhul ei ole. Ravimite varane manustamine on v�imalik haiguse praeguse leviku, st �ksikjuhtude ravi korral.
Ravimi toime pandeemilises situatsioonis ei ole teada, samuti ei ole teada ravimi v�imalik haigusi ennetav toime linnugripi puhul.

Kuidas v�ltida linnugrippi lindudel?

Linnugripi v�ltimiseks lindudel on Veterinaar- ja Toiduamet andnud rea soovitusi, n�iteks:
• pidada oma kodulinde suletud hoonetes, et takistada nende kokkupuudet nakkust kanda v�ivate lindudega,
• tuleb kaitsta (katta) kodulindude s��tmispaiku,
• mitte lubada lindlasse v��raid,
• farmis t��tades kanda kaitseriietust,
• pidada puhtust, paigaldada sisse- ja v�ljap��sude ette desomatid jne.
Koos teiste EL riikidega on Eesti keelanud ka eluslindude, linnutoodete ja -sulgede sisseveo linnugripi riskipiirkondadest.

Kas linnugrippi p�dev inimene v�ib nakatada kodulinde v�i –loomi?

Tervisekaitseinspektsioonile ja Veterinaar- ja Toiduametile teadaolevalt ei ole selliseid juhtumeid maailmas tuvastatud.

Kuidas Eestis saab teada esimesest linnugrippi haigestunust?

Linnugrippi haigestunust saab elanikkonda teavitada alles p�rast seda, kui linnugripi diagnoos on laboris kinnitatud. Kuid kindlasti antakse �ldsusele kiiresti teada juba sellestki, kui arstid on Eestis tuvastanud esimese linnugripi kahtlusega haige.

Pandeemiline gripp

<1h3>Kas linnugripp v�ib muutuda epideemiaks v�i pandeemiaks?
Epideemia (piirkonniti, n�iteks riigiti leviv haigestumine) v�i pandeemia (kogu maailmas leviv haigestumine) v�ib puhkeda juhul, kui tekib uus, k�rge patogeensusega ehk suure haigusttekitava v�imega gripiviirust�vi, mis hakkab kiiresti levima inimeselt inimesele. Kuna pandeemilise toimega gripiviirus ilmub tavaliselt ootamatult, puudub epideemia v�i pandeemia alguses uue viiruse vastu vaktsiin. Ka inimesed pole uue t�ve vastu immuunsed.
Uus pandeemiline gripiviirus v�ib tekkida linnugripi viiruse baasil, kuid selle aluseks v�ib olla ka m�ni muu gripiviirus, sest gripiviirus (eriti A-viirus) on v�ga muutuv.

Kust inimesed teavad, et pandeemia on alanud?

Gripipandeemia algusest annab teada Maailma Terviseorganisatsioon, kes kogub kogu maailmast grippi haigestumise andmeid ja anal��sib neid. Kui avastatakse uut t��pi gripiviirus, mis on mingis piirkonnas hakanud kiiresti nakatama paljusid inimesi, siis v�ib seda suure t�en�osusega pidada pandeemia alguseks.

Kas riik on teinud gripipandeemia puhkemiseks ettevalmistusi?

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on kokku pandud riiklik gripipandeemiaks valmisoleku plaan, kus on kirjas erinevate ministeeriumide ja ametkondade tegevused juhuks, kui korraga peaks haigestuma palju inimesi. Kuid vajalikke ettevalmistusi tuleb teha ka igal maakonnal, haiglal ja teistel asutustel, n�iteks panna kokku tegutsemiskava ja siis korraldada vastavaid �ppusi.

Kuidas ennast ise kaitsta, kui pandeemia Eestisse j�uab?

Kui pandeemia peaks Eestisse j�udma, kehtestatakse epideemiat�rje meetmed, n�iteks:
• keelatakse mass�ritused,
• suletakse lasteasutused,
• piiratakse inimeste liikumist,
• isoleeritakse nakatunud jne.
Haiguse leviku t�kestamiseks on oluline v�ltida:
• l�hikontakti haigega (gripiviirus levib ruumis k�hapiiskadega kuni 1,5 m kaugusele),
• kokkupuutumist haigestunu r�gaga/ninaeritisega v�i sellega saastunud pindadega. Seep�rast tuleks hoiduda rahvarohketest kohtadest ja v�imalusel isegi �histranspordivahendite kasutamisest.
• V�ga t�htis on k�te pesemine, eesk�tt p�rast haige l�hikonnas viibimist ja muidugi p�rast tualeti kasutamist, enne s��ki jne.
• Gripihaigel ei ole soovitatav minna arsti juurde, arst tuleks koju kutsuda v�i k�sida temalt ravisoovitusi.
• ��p�evaringselt saab n�u k�sida ka �leriigiliselt perearsti n�uande telefonilt 1220.
Arvestada tuleb sellega, et t�iskasvanu v�ib olla nakkusohtlik kuni 7 p�eva ja laps kuni 21 p�eva.

Mis saab siis, kui perest keegi haigestub?

• Gripihaige tuleb kohe paigutada eraldi ruumi ja piirduda tema hooldamisel 1–2 inimesega.
• Tuleb v�ltida l�hikontakti haigega (gripiviirus levib ruumis k�hapiiskadega kuni 1,5 m kaugusele) ning kokkupuutumist tema r�gaga/ninaeritisega v�i sellega saastunud pindadega.
• Haigega suhtlemisel/tema hooldamisel tuleb kanda kaitsevahendeid: kindaid, kaitseprille, maski. (Maskideks sobivad apteekides m��davad nn protseduurimaskid.)
• Kui tekib vajadus haiget �hest ruumist teise viia v�i kaugemale transportida, tuleb ka talle mask ette panna.
• V�ga t�htis on k�te pesemine, eesk�tt p�rast haige l�hikonnas viibimist v�i p�rast haige hooldamist.
• Haigena ei peaks ise arsti juurde minema, vaid ravijuhiste saamiseks tuleks arstiga �hendust v�tta.
• ��p�evaringselt saab n�u k�sida ka �leriigiliselt perearsti n�uande telefonilt 1220.

Kas pandeemia ajal tuleks t�naval liikudes kanda maski?

T�naval maski kandmise efektiivsuse kohta t�endid puuduvad. Kindlasti aga tuleb mask ette panna juhul, kui on kokkupuude haigestunutega v�i kui haigestunu ise peab mingil p�hjusel t�naval liikuma.
Aevastades ja k�hides tuleb suu k�ega katta ning nuuskamisel on soovitatav kasutada �hekordseid pabertaskur�tikuid. �limalt oluline on kinni pidada teistestki h�gieenireeglitest, n�iteks pesta tihti ja korralikult k�si.

Kas uus inimeselt inimesele leviv pandeemiline gripiviirus on juba tekkinud?

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel uut pandeemiliselt levida v�ivat gripiviirust tekkinud ei ole. Praegu k�ib p�hiline jutt kahest erinevast gripist:
• linnugripp, mis levib �ldjuhul ainult lindude hulgas, kuid nakatunud on ka inimesi, kes puutusid kokku haigete lindudega;
• n-� tavaline, hooajaline gripp, mida on juba Eestiski sel talvel diagnoositud.

Hooajaline gripp

Mida t�hendab tavaline, hooajaline gripp?

Gripp (influenza) on �ge, aastast aastasse korduv nakkushaigus, mille tekitajateks on A-, B- ja C- gripiviirus.
A-gripiviirus on k�ige ohtlikum, sest levib kiiresti ja muutub pidevalt, mist�ttu inimesed on iga uue A-gripilaine suhtes vastuv�tlikud. A-gripp suudab p�hjustada �lemaailmseid pandeemiaid, ka praegu inimesi ohustav linnugripiviirus H5N1 on A-t�vega.
B-gripiviirust iseloomustab suhteliselt paikne levik – tal ei ole omadust palju muutuda ning seet�ttu ei p�hjusta B-gripp ka laialdasi haigestumisi.
C-gripiviirus on harva esinev ning haigestumises olulist osa ei etenda.
Gripi tundem�rgid on haiguse �ge algus, palavik (�le 38�C), kuiv k�ha ja/v�i nohu ja v�hemalt �ks j�rgmistest �ldn�htudest: halb enesetunne, peavalu, lihase ja/v�i liigesevalu, iiveldus.
Grippi ei saa l�plikult diagnoosida ilma labori anal��sideta.
Gripp on aastast aastasse korduv ehk hooajati esinev, ja kuna gripiviirus on muutlik, siis tuleb end selle haiguse vastu igal aastal uuesti vaktsineerida. Igaks hooajaks annab vaktsiini koostise soovituse Maailma Terviseorganisatsioon, arvestades eelnenud aastail ringelnud gripiviiruse t�vesid.

Keda hooajaline gripp enim ohustab?

Gripi t�sistused ja surmaga l�ppevad haigusjuhud tekivad peamiselt v�ikelastel, �le 65-aastastel inimestel ja immuunpuudulikkusega inimestel. Ohustatud on ka tervishoiut��tajad ja teised haigetega kokku puutuvad inimesed. Kuid hoida tasuks ennast ka k�igil neil, kes enimohustatud gruppi ei kuulu.

Mis vahe on linnugripil ja nn tavalisel gripil?

K�ige suurem vahe on see, et nn tavaline gripp levib juba praegu inimeselt inimesele, kuid linnugripi levikut inimeselt inimesele praegu veel t�heldatud pole.

Miniooper miniekraanidele

V�tteplats soovitab: alates Opera Mini �leilmaliselt k�ttesaadavaks tegemisest v�hem kui kuu aega tagasi, on see mugav mobiilibrauser leidnud juba �le 1,5 miljoni pideva kasutaja. Opera tasuta internetisirvija mobiiltelefonidele annab silmad ette pea k�igile telefonidesse sisseehitet brauseritele (Opera t�isversioon siis v�ljaarvatud).
Kui su telefon toetab Javat ja toetab GPRSsi, uuri asja. Asjast ettekujutuse annab veebip�hine Opera Mini emulaator

Opera Mini saad t�mmata siit. Lihtsam veel on lihtsalt k�lastada oma telefoniga veebiaadressi http://mini.opera.com/

Varsti anname uhvodele silmad ette

Siin teatatakse meile Jaapani teadlaste �nnestunud katsest kvantteleportatsiooni ja -kloonimise vallas. Kes on vaadanud n�iteks StarTreki seeriaid, aimab millest juttu.

Tafka j��b ootama, kuna portatiivse teleportatsiooniseadme v�ib omale kinnitada n�iteks randmele ja p��seda Sebele ja Taistole obroki maksmisest.

Toonelasse v�i manalasse?

Sain just teada, et p�rast surma satun paradiisi :)
Jupike minust n�ib j��vat otsapidi siiski ka mingisse paralleeluniversumisse.
�ldiselt v�ib rahule j��da...

Kui tahad teada, mis juhtub sinuga, vajuta linki take this quiz ja t�ida �ra vastav ankeet!

After you die...
Heaven

After death, you will exist in heaven. Everything and everyone you love will constantly surround you for all of eternity. You lucky scoundrel.

Take this quiz at QuizGalaxy.com

armumeeter

L�puks ometi on teadlased saanud j�lile armastuse valemile.

elus k�skjalg

Kes soovib, see proovib - Windows Live Messenger 8 beetaversiooni saab siit. Kasutamis�petus on juures - enne loksutamist tarvitada...

tasuta s�numineerimine

Ultra.ee lehel v�ib iga soovija ennast r��msalt registreerida. Kes registreerub, saab Ultramesseri (no m�eldakse ikke poppe ja noortep�raseid nimesid v�lja) kaudu saata iga p��v 5 tasuta smssi. Suht norm, sest Tele2 iseteenindusse ei viitsi iga kord id-kaardiga logima hakata... pealegi on seal limiit k�igest 10tk kuus. Vot siis.

itaalia kultuuri prolegomenon

Kus l�ppeb pizza ja algab gultuur?
[Vastuse saab siit!]

maakeelne isearvutaja

Siit lehelt leiab emakeelef�nn eestikeelsed kasutajaliidesed paljudele levinud programmidele.

fakte Chuck Norrisest

Fakte Chuck Norrisest on asjalik veebisait, kust saame teada, kui k�va mees see Chuck Norris tegelikult on.

mina veebin, sina veebid...

Messengeri lehele lisandusid erinevate veebip�histe messengeride viidad - kellel t��l v�i koolis s�numineerimist ei "soodustata" leiavad ehk siit abi.

messenger live beetatestijaks?

Teadup�rast ei ole tulemas MSN Messengeri 8. versiooni, vaid selmet ootab meid Windows Live Messenger. Esialgu pole seda niisama veebist v�imalik t�mmata - satute ainult viiruste v�i hiinakeelse messengeri otsa.
Siiski on n��dsest v�imalik ennast registreerida uue asja beetatestijaks ja Microsoftist Windows Live Messengeri prooviversioon saada.
[regada saab siin] [skriinshott]
[Direct Download][Login Hack]

supakaklubi teine tulemine

Suurep�rane, et SubClub on meie seas l�puks tagasi. Ainult aadress on pisut muutunud - subclubfuture.net �ks punkt on keskelt puudu ja l�pus .net endise .ee asemel.
Tublid poisid, et lusikat nurka ei visanud!

Oodatud on k�igi arvamus- ja toetusavaldused portaalis TOM ("T�na otsustan mina") toimuvale seadusmuudatusettepanekule.

viimane sageduse muutus

V�ga meeldiv v�imalus lasta h�lpsalt kokku panna v�rguraadiojaam oma lemmikb�ndile sarnastest muusikakollektiividest - last.fm. T��tab nii l�bi veebi, kui spetsiaalse last.fm-playeri kaudu. Sisesta ainult m�ne morjendava b�ndi nimi ja last.fm tekitab sulle "isikliku raadiojaama" sisestatud ansamblile sarnasest muusikast. Tasuta muidugi. Proovi j�rgi!
[last.fm]

kus on p..plussid, kus on v..v..viirused...

Tafkaveebis �leval v�rske Messenger Plus!i eriversioon 3.60.
Pakutakse: sakkidega suhtlemist, t�iustatud failijagamisv�imalusi ja palju seda teist ning neljandat.
[uurida ja tirida saab siit]

eestikeelne emmessenn

Uue MSN Messenger 7.5 maakeelset t�lget on p�ris tihti k�situd. Sedapuhku ei viitsinud ise t�lkida, vaid laenasin mujalt. Aga �leval ta n��d r��msasti on - kes tahab, soetagu asi omale siit.

kveraijakruat

Vatsvaalt Crabmidge'i �koloili uunilurge ploe ollunie, mis jokrrearj�s on the�d sna�s; onilule on viad see, et emisene ja vaniime th�t oskelid �geil kaohl. Ki�k muu vi�b olla tlie�ik sdoi, aga sa saduud sada ikka leguda imla preelombiedta. Sdea pujhe�sl, et iinmmiu�msts ei loe tht�i �skvahal, viad sn�u teukvirna.
Vana lugu, teine ring, aga las ta olla :)
[keelekaabu link] [�rilehe link]e

minu uue palli nahk

Eelmisel n�dalal oli tegelastel v��ksopp, kus pildistati erimarukiirete DIY-kaameratega l�hkevaid seebimulle ja klaasi l�bistavaid p�ssikuule just k�ige delikaatsemal hetkel, mis inimsilme eest j��b muidu varjatuks. Siin on m�ned suurep�rased pildid hetkedest, kus �hupalle on just n�elga torgitud.

mikid meerikamaal

Tahate h�lmavat kaemust, kuidas mikid meerikamaal tegelikult elavad? Siis vaadake siia. Vaadake kohe mitu korda.